Kuidas ravida ohatist?
Millised on võimalused ohatist e. herpest ravida?
Parima raviviisi väljaselgitamiseks tuleks kindlasti nõu pidada oma arstiga.
Lisaks retseptiravimitele aitab ohatise e. herpese vastu võidelda immuunsüsteemi üldine tugevdamine.
Haigushooge aitavad ärahoida tervislikud eluviisid:
- magage öösel vähemalt 8 tundi või enam;
- sööge hästi tasakaalustatud toitu;
- loobuge alkoholi liigtarbimisest ja suitsetamisest;
- tegelege tervisespordiga ja liikuge piisavalt;
- vältige olukordi, mis tekitavad stressi.
Ohatise e. herpese ennetamine ehk episoodiline ravi
See tähendab, et viirusevastase raviga alustatakse iga uue haigushoo ägenemise ajal. Näiteks, kui te tunnete huulel kihelust, siis peaks alustama retseptiravimite atsikloviir või valatsikloviir tablettide manustamist. Taolise raviviisi korral on väga tõenäoline, et ohatise sümptomeid ehk külmaville teie näole ei teki. Episoodilise raviviisi juures on tähtis, et arst kirjutaks teile ravimi välja juba enne järgmise haigushoo tulekut. Ainult siis on võimalik alustada ravikuuriga õigeaegselt. Episoodiline ravi on üks efektiivsemaid ja aitab enamikul haigetel ära hoida villide teket.
Supressioonravi
Supressioonravi tähendab viirusevastase ravimi igapäevast tarvitamist pikema aja vältel (tavaliselt aasta jooksul).
Selline raviviis on näidustatud siis, kui:
- haigushood esinevad väga sageli;
- haigushoogude esinemissagedus tõuseb pidevalt;
- haigushood põhjustavad töövõime languse;
- haigushood tekitavad psühholoogilisi probleeme.
Profülaktiline ravi
Süsteemse suukaudu manustatava raviga on võimalik ohatise e. herpese teket ära hoida. Sellist ennetavat raviviisi soovitatakse neile inimestele, kelle puhul võib nakkuse ägenemist ette näha.
Taolisteks riskiolukordadeks on:
• kokkupuude intensiivse ultraviolettkiirgusega (näiteks reis soojale maale);
• suurt vaimset pingutust nõudev olukord (eksamisessioon).
Tuulerõugete ja vöötohatise ravi
Tuulerõugete puhul võib kasutada palavikku alandavaid vahendeid, antihistamünikume (vähendavad sügelustunnet haiguskolde piirkonnas) ja süsteemseid viirusevastaseid vahendeid.
Vöötohatise puhul on äärmisel oluline alustada võimalikult kiiresti ravi süsteemsete viirusevastaste vahenditega. Kliinilised uuringud on tõestanud, et võimalikult õigeaegne ravi suukaudsete või süstitavate viirusevastaste vahenditega aitab ära hoida nii aastaid kesta võiva postherpeetilise neuralgia (valu) tekke haiguskolde piirkonnas kui ka tüsistuste tekke.
Võimalikud tüsistused ongi vöötohatise köige ohtlikumaks tagajärjeks. Õigeaegse süsteemse ravi puudumisel võivad vöötohatise tüsistused tekkida mitte ainult närvisüsteemis, vaid kõikjal üle kogu organismi — silmades, kopsus, seedetraktis, südamelihases. Kuna VZV viirus võib põhjustada muutusi rnitte ainult närvides, vaid ka veresoontes, on vitmasel ajal hakatud selle viirusega seostama lisaks kroonilisele valule ka infarktide ja insultide teket kahjustunud organites.
Paraku on vöötohatise järgsete tüsistuste ravi väga pikaajaline ja kaugeltki mitte alati heade tulemustega. Seega on väga tähtis ikkagi vöötohatise õigeaegne ravi süsteennsete viirusevastaste vahenditega selle ägenemise ajal, mis lisaks haigusnähtude oluliselt kiiremale taandarengule väldib ka hilisemate tüsistuste tekke. Kõige efektiivsem viis vöötohatisest hoidumiseks on aga vaktsineerimine, mis takistab VZV viiruse aktiveerumist ja ennetab haiguse tekke.
Ohatis ehk herpes raseduse ajal
Herpes on viirus ja seetõttu ei ole seda võimalik täielikult välja ravida. Kui herpes ei ole tulnud naise kehasse raseduse ajal, vaid oli seal juba varem, siis on keha jõudnud välja töötada kohastumused ja antikehad, mis kaitsevad ka titat. Võite lasta igaks juhuks määrata herpese tüübi: HSV-1 või HSV-2.
Vajadus vastsündinu raviks tekib ainult 0,1%-l HSV2 positiivsete emade lastel. Nakkusrisk on veelgi madalam nende rasedate lastel, kes olid nakatunud genitaalherpesesse enne rasestumist: sel juhul nakkuse ülekandumise risk vaid 0,04%.
Mõnedes Euroopa riikides tehakse rutiinset profülaktilist ravi HSV-2 positiivsetele emadele raseduse 36.nädalal, et vähendada herpese ägeda puhangu tekke riski sünnituse ajal.
Kas tegemist on uue või vana nakkusega, on võimalik teha kindlaks vereanalüüsidega (IgG-, IgM- antikehade määramine).
Teaduslikud uuringud on tõestanud, et HSV- 1 /HSV-2 puhul aitab eelkõige süsteemne ravi — see tähendab tabletid või süstid. Lokaalne ravi kreemide või salvidega on pigem sümptomaatilise toimega.
Kuna herpese ägenemine tekib immuunsuse alanedes, tuleks vältida kõike seda, mis alandab immuunsust: magusa söömist, külmetumist, üleväsimist, stressi, teiste (külmetus)haiguste põdemist.
Väga oluline on tugev immuunsüsteem ja hea tervise juures püsimine. Teie immuunsüsteemi tugevus mängib võtmerolli haigushoogude esinemise sageduses ja raskuses. Tervislik eluviis aitab tugevdada immuunsüsteemi.
Kui alltoodud soovituste järgimine ei suudagi rnõjutada herpesinfektsioonide reaktiveerumist, on need siiski kasulikud üldise hea tervise tagamiseks.
Paljud herpest põdevad inimesed on arvamusel, et järgnevad soovitused on neil aidanud ära hoida haigushoogude kordumist:
- magage öösel vähemalt 8 või enam tundi;
- sööge hästi tasakaalustatud toitu;
- loobuge alkoholist või tarvitage seda mõõdukalt;
- ärge suitsetage;
- valige füüsiline tegevus, mis teile meeldib ja harrastage seda püüelge tasakaalu poole oma elus;
- vältige olukordi, mis võivad tekitada teile stressi;
- püüdke mõelda häid mõtteid ja leida ka kõige kehvemas olukorras midagi head.
Sünnituse ajal tekkinud ägeda herpeslööbe korral tehti vanasti keisrilõige. Praegu peetakse keisrit vajalikuks vaid juhul, kui sünnituse ajal on tegemist elu esimese herpese puhanguga genitaalpiirkonnas.
Kui genitaalherpese lööve avaldub sünnituse ajal, siis ei soovitata vesisünnitust.
Millised on võimalused tuulerõugeid ja vöötohatist vältida?
Kui huuleherpese ja genitaalherpese puhul vaktsiin puudub, siis tuulerõugete ja vöötohatise jaoks on vaktsiinid olemas. Vaktsineerimine tuulerõugete vastu tointub tavaliselt lapsepõlves. Hepres zosteri infektsiooni vastu on aga mõttekas vaktsineerida kõiki neid täiskasvanuid, kes kunagi lapsepõlves on põdenud tuulerõugeid.
KASULIK INFO
Herpesviirust ägestavate faktorite seas on ka päikesekiirgus ja reisidega sageli kaasnev stress, üleväsimus ja organismi üldine kurnatus. Samuti kipub viiruse esinemist esile kutsuma järsk kliima vahetus. Korduvat viiruse esinemist (retsidiivi) kontrolli all hoides on võimalik reisi enam nautida. Selleks tasub enne reisile minekut kontsulteerida oma arstiga ja vajadusel võtta resile kaasa kiiresti toimivat tablettravi. Kui on teada, et intensiivse päikesekiirgusega paika resides on oht ohatise tekkeks, siis peaks ennetamiseks kasutama tugeva päikesekaitse faktoriga (SPF>15-20) huulepulka. Herpesviirus KIPUB ägenema just järsul kliimavahetusel. Loe lisaks www.reisivaktsiinid.ee põhineb Eesti Terviseameti (ETA), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Center for Disease Control (CDC) soovitustel.
Loe lähemalt mida veel peab ohutuma reisimise huvides silmas pidama: www.reisivaktsiinid.ee